Eile läksime Engega peale kuut talli. Teadsime juba ette, et Raivo ja Liia ei tule ja maneež oli meie päralt.
Puhastasime hobused, Enge otsustas, et tema sõidab seekord, meie siis tegime maalattidega veidi harjutusi.
Kõigepealt panin ühe lati keset maneeži ja läksime seal sammus üle, tahtsin, et ta jääks sinna kohale nii seisma, et esimesed jalad on lati ühel pool ja tagumised teisel.
Alguses ta muidugi pelgas jälle seda, et midagi peab kõhu alla jääma, aga peale mõnda peatust seal kohal ja kiitust hakkas ta asja taipama ja nii kui sinna seisma jäi, vaatas mulle otsa, umbes et, nii või? kiida nüüd!:D Üritasime ka seda, et ta ainult ühe jala sealt üle tõstab, selle harjutamisega muutus ta nii tundlikuks, et mul tasus ennast natukene kummalegi poole kallutada ja tema kallutas koos minuga ja tõstis oma jalga vastavalt... Vahva oli meil!:D
Seejärel tõin veel kaks latti, panin need paralleelselt umbes 40 cm vahega, et seal lihtsalt läbi käia nagu koridorist...edaspidi ja ka tagurpidi, see ei valmistanud mingeid raskusi.
Siis lükkasin latid laiemaks, läksime sealt koos traavis üle nagu kavalettidest ikka:D Ma väsisin selle sahmerdamisega nii ära:P Proovisime ka seda, et läksime sammus ja kordamööda astusime jalgadega sealt üle ja jäime jälle seisma jne. See oli ka hea tähelepanu harjutus Hanksile.
Aa...ja siis selline huvitav harjutus veel, et mina seisin lati keskel enam-vähem ja hobune küljega siis paralleelselt latiga minu ees ja siis panin hobuse liikuma nii, et mina seisin samas kohas, aga tema liikus küljega poolringi teisele poole lati äärde. Latt oli justkui piirjoon.
Huhh, keeruliselt seletan vist, aga vähemalt ise saan aru:D
Jooksime ka niisama, tegin järske suunamuutusi ja vaatasin, kuidas ta mulle järgneb...feissimist harjutame ikka usinasti, mis tuleb superhästi välja juba jne.
Peale trenni susserdasin niisama temaga, katsusin igalt poolt, sügasin, patsutasin hüppasin käed toetades turjal jne...
Vedasin kartulikasti keset maneeži, ronisin sinna peale, et hobusest kõrgem olla, võtsin hobuse kasti juurde ja toetasin oma no enam-vähem poole keharaskusega tema turjale...poiss ei teinud teist nägugi, liikuma hakkas lihtsalt:D Nii tegin kolm korda, kiitsin teda ohtralt ja oligi selleks korraks kõik:)
Mul oli vähemalt väga huvitav, loodan, et hobusel ka:D
Ma võin pidulikult teatada, et ma ei karda enam, et ta mul käest ära tõmbab, mu hobune austab mind ja me oleme parimad sõbrad:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar