Kuna ma olen vahepeal laiskvorst olnud, siis pean oma kaks päeva järgi kirjutama, mis kirjutamata on jäänud:P
Niisiis 19-ndal ma käisin Janariga koos tallis ja laenasime selleks lausa Janari sõbra autot, sest meie auto ei olnud siis veel korras ja Enge oli Tartus koolis.
Läksime mingi viie aeg ja ma otsustasin, et teen poiskale eest ära astumise "trenni":D
Puhastasin ta ära, võtsin ta nööri otsa ja läksime koplisse.
Seal siis harjutasime eest ära astumist kahele küljele ja tagurpidi. Kuna me olime väljas üksi, siis oli Hanks ajevil ja ei pannud eriti tähele, mida ma talt ootasin. Vahtis pidevalt talli poole:P
Alustasin sellega, et avaldasin alguses vaikselt ja kui ta ei reageerinud, siis kõvemat survet ta küljele ja kui ta eest ära astus, siis võtsin kohe käe ära. Ta õpib kiiresti!
Pärast ta juba astus eest ära siis, kui tema poole astusin, aga siiski oli ta mõtetega Raftersi juures, kes tallis ootas:D
Tagurpidi tegime sama...
Siis lasin ta lahti, tal tuli mingi jooksutuur peale:D Mul tekkis lausa hirm, et ta võib libeda pori peal kukkuda ja rahustasin ta maha ja viisin sisse...
Kuna koppel oli VÄGA porine, siis ma pesin ta jalad ja rasvatasin kabjad.
Söötsin mõlemad hobused, kuna Enge palus, et ma reedel Raffile süüa annaks õhtul.
Sain seekord oma poiskale niimoodi küüslaugu sisse anda, et tegin porgandi sisse süvendi, panin sinna veerand küüslaugu küünt, toppisin porgandist välja uuristatud puru peale ja ära ta selle sõigi:D
Jube, mis vill talle selga on tulnud, ta on nagu tolmuahv:S Ei saa teda kuidagi puhtaks, sest tolm kõik karvade sees... Puhastaks ma iga päev, siis vast saaks lõpuks puhtaks kaa:D
2 kommentaari:
Oeh, mul tuleb see aeg meelde, kui Albaga ka veel ei sõidetud ja siis sai kogu aeg platsil käe kõrval igasuguseid eest ära astumisi ja muid sääraseid asju proovitud/õpetatud. :P See on tegelt väga lahe, ole õnnelik, et sa veel ei ratsuta, seda jõuab pärast aastaid teha :D Mul on nüüd jäänud niisama tegelemiseks nii väha aega, kuigi kui vähegi võimalik, siis kulutan aega ka niisama tegelemisele (sest see on ju tegelt see, mis sellise hea sideme loob ja üksteist tundma õpetab ;) ), mitte ainult ratsutamisele.
Oeh, ja noored hobused ja nende kiire õppimine on lihtsalt kõige parem asi üldse - seda, kui sa suudad hobusele midagi arusaadavaks ja selgeks teha, ei anna millegi muuga võrrelda. :D
Ma ei kiirusta absoluutselt talle selga ronimisega...mulle meeldib väga temaga niisama aega veeta ja käe kõrval harjutusi teha või kasvõi niisama patsutada:)
Kordet teen igal nädalal MAX kaks korda ja mitte üle 15 minuti, ülejäänud aja ta puhkab niisama ja harjutame muidu asju:)
Aga jah, parim tunne on see, kui oled midagi ise saavutanud/hobusele õpetanud:)
Postita kommentaar