Eilsest ja tänasest.

Reimo pole ikka tulnud, aga õnneks püsivad tal ilusti rauad all praegu, nii et eks ootame edasi. Eile käisin üle pika aja tallist läbi, aga ei teinud midagi tarka, sest kui sinna jõudsin, hakkas täiega kallama ja kallas ja kallas ja ma ei viitsinud ligunema minna sinna platsile. Rääkisime niisama juttu ja oli päris tore. Sügasin palju Pupsi, kes litsus ennast boksi seina vastu, kui seal juures seisin, et ma siis läbi võre teda mudiks ja sügaks. Armas! Täna oli mul kohe palju aega tallis. Läksin sinna, siis kõigepealt sõin kõhu endal täis, vahetasin riided ja tõin Pupsi sisse. Puhastasin ta ära, puhastasin ta saba ka korralikult, see oli alt indlemisest natuke selline must või kuidas nimetadagi:D Ühesõnaga vähe paremaks sain seda saba ja enam ta ei indle ka õnneks. Panin ta varustusse ja ennast ka, aga olin juba suht valmis selleks, et ma selga ei lähe, sest arvasin kohe, et 6 päeva puhanud Pups on Duracelli jänes. Oli algselt platsil päris normaalne ja rahulik, isegi naabritädi, kes omi aiast välja saanud kanu taga ajas ja neid aeda tagasi lennutas, ei ajanud teda puhevile. Sain ühte pidi juba galopigi tehtud ja siis karjus C. koplist ja selle peale läks Pups täiega närvi. Kukkus paarutama ja perutama ja karjuma ja vehkis joosta nii, mis kole. Noo siis oli selge, et selga ma ei lähe, lasin tal siis joosta, lõpuks hakkas taas rahunema, aga mul oli selga minemise isu kadunud. Oleks ma endas kindlam, siis oleksin läinud, aga ma ei ole 4 a sõitnud korralikult ja mu enesekindlus on suht null:( Arvestan homme nii, et saan kellegi teisega platsile minna, siis saan ka selga. Olen endas suht pettunud, aga ma ei suuda midagi üle-pea-kaela teha, tahan olla kindel, et saan hakkama. Pups on muidu tore ja suhtleja ja muud head ka, aga mina olen liiga töllmokk ta jaoks vist...