Indleb = sõge!

Oeh, hobune puhkas ühe päeva vahepeal, eile siis läksin suure tuhinaga. K. ütles, et Pups täiega indleb, on seetõttu kelleltki ühe obaduse ka teeninud tagumisele kintsule, natsa nahk maas, K. pani lillat peale. See on pisiasi. Panin siis hobuse valmis, hullult suhtles ja nosis mokkadega mu kõrva ja oli üldse selline ülinunnu. Aga juba platsile minnes kukkus ta karjuma ja no sõge on vist vähe öeldud ta kohta:S Täiesti segane oli ta!!! Olime üksi platsil, ta terve see aeg lihtsalt jooksis nagu meeletu, karjus teisi, pani takka üles, tegi pukke, kiirendas...ühesõnaga tegi kõike, et minema pääseda sealt. Kisendasin ta peale ikka korralikult, ajas mu nii vihale, see natuke nagu tõmbas tagasi teda. Aga jooksis ikka edasi ja aina jooksis ja jooksis, ise juba märg. No mõtlesin, et kui on tahtmine joosta, siis andku minna. Ise ma teda edasi ei ajanud, see oli kõik tema enda initsiatiiv. No lasi siis niimoodi oma peaaegu, et kolmveerand tundi vist, nii kaua, kui K. tuli B.-ga platsile. KÕIK...rahu majas, hobusel hoopis teine nägu peas, kõrvad lontis, mitte mingit kisa ega jooksmist, omadega täitsa läbi, ja täiesti märg. Indlemine = sõge Pups:S No läksin ikka selga ka, aga ma olin ise selleks ajaks niiiiiii väsinud sellest võitlusest, et ma ei jaksanud seal midagi teha. Jalad läksin sõna otseses mõttes krampi mul. Natuke tegime sellist traavi, mis mind üldse ei rahuldanud, selline nagu ühe koha peal liiguks, krampis ja nõme. Lõpetasin ära, sest ma lihtsalt ei jaksanud. Täna olen ma nii kange jalgadest, tallad nagu ümmargused. No jalutasin ta ära ja viisin sisse. Panin võrkteki ikka peale, sest ta oli üsna märg sadula ja sadulavöö kohalt. Mujalt jõudis õues ära kuivada. Korjasin asjad kokku ja tulin tulema natukese mõruda meelega. Täna jälle ja täna plaan platsile koos C.-ga minna, siis jääb see meeletu trall ära ja saame ehk tööd ka teha...